{"id":66338,"date":"2026-01-17T08:24:43","date_gmt":"2026-01-17T07:24:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/?p=66338"},"modified":"2026-02-03T04:23:21","modified_gmt":"2026-02-03T03:23:21","slug":"mida-taehendab-neuroplastilisus-tegelikult-parkinsoni-tove-puhul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/was-bedeutet-neuroplastizitaet-bei-parkinson-wirklich\/","title":{"rendered":"Mida t\u00e4hendab neuroplastilisus Parkinsoni t\u00f5ve puhul tegelikult?"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"66338\" class=\"elementor elementor-66338\" data-elementor-post-type=\"post\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-3a46ee6 e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"3a46ee6\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2dec389 e-con-full e-flex e-con e-child\" data-id=\"2dec389\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1f9091a elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"1f9091a\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Mida t\u00e4hendab neuroplastilisus Parkinsoni t\u00f5ve puhul tegelikult?<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-22662e4 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"22662e4\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><br \/><strong>Sissejuhatus<\/strong><\/p><p>Parkinsoni t\u00f5ve puhul kasutatakse sageli m\u00f5istet neuroplastilisus. See viitab aju v\u00f5imele kohaneda ja moodustada uusi \u00fchendusi. Paljud haiged k\u00fcsivad endalt, kas \u00f5ppimine on Parkinsoni t\u00f5vest hoolimata veel v\u00f5imalik. Vastus on jaatav - neuroplastilisus on olemas ka Parkinsoni t\u00f5ve puhul, kuid selleks on vaja spetsiifilisi eeldusi.<\/p><p><strong>Mis on neuroplastilisus?<\/strong><\/p><p>Neuroplastilisus kirjeldab aju v\u00f5imet,<\/p><ul role=\"list\"><li>neuronite \u00fchendused,<\/li><li>ehitada uusi v\u00f5rgustikke,<\/li><li>m\u00f5nede funktsioonide \u00fcmberkorraldamine.<\/li><\/ul><p>See v\u00f5ime kestab kogu elu, kuid v\u00f5ib olla piiratud neuroloogiliste haiguste korral.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-21c0c50 elementor-widget elementor-widget-image\" data-id=\"21c0c50\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"image.default\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"800\" height=\"440\" src=\"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Blog-1-Bild-komp-1024x563.jpg\" class=\"attachment-large size-large wp-image-66344\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Blog-1-Bild-komp-1024x563.jpg 1024w, https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Blog-1-Bild-komp-300x165.jpg 300w, https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Blog-1-Bild-komp-768x422.jpg 768w, https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Blog-1-Bild-komp-1536x845.jpg 1536w, https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Blog-1-Bild-komp.jpg 2048w\" sizes=\"(max-width: 800px) 100vw, 800px\" \/>\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-40a5d0a elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"40a5d0a\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><strong>Neuroplastilisus Parkinsoni t\u00f5ve korral<\/strong><\/p><p>Parkinsoni t\u00f5bi p\u00f5hjustab dopamiinergiliste n\u00e4rvirakkude kadumist. Dopamiin on oluline liikumise kontrolli ja motoorse \u00f5ppimise jaoks. Selle tulemusena muutuvad liigutused v\u00e4hem automaatseks ja \u00f5ppimisprotsessid aeglustuvad.<br \/>Oluline: \u00f5ppimisv\u00f5ime ei ole kadunud, kuid selleks on vaja sihip\u00e4raseid stiimuleid.<\/p><p><strong>Miks treening \u00fcksi ei ole sageli piisav<\/strong><\/p><p>Regulaarne treening on oluline, kuid sageli ei piisa sellest. \u00dchetaolised kordused v\u00f5i passiivne harjutamine ei tekita tavaliselt piisavat \u00f5pistiimulit.<\/p><p><strong>Kuidas sihip\u00e4rane koolitus v\u00f5ib aidata<\/strong><\/p><p>\u00dclesandele orienteeritud, mitmekesine treening v\u00f5ib edendada neuroplastilisi protsesse. Need on eriti t\u00f5husad:<\/p><ul role=\"list\"><li>Koordineerimise ja tasakaalu treening<\/li><li>Liikumise teadlik teostamine<\/li><li>Kohandatud n\u00f5uded<\/li><\/ul><p>Otsustavaks teguriks on koolituse kvaliteet, mitte selle kestus.<\/p><p><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p><p>Neuroplastilisus on v\u00f5imalik ka Parkinsoni t\u00f5ve puhul, kuid mitte automaatselt.Aju \u00f5piprotsesside toetamiseks on oluline sihip\u00e4rane, struktureeritud treening. N\u00e4iteks GIGER\u00ae MD\u00ae teraapiaga.<\/p><p><strong>Autor: Combo AG, GIGER\u00ae MD\u00ae teraapia tootja ja turustaja<\/strong>\u2028<br \/>Meditsiiniline m\u00e4rkus: See artikkel on ainult teavitamise eesm\u00e4rgil ja ei asenda meditsiinilist n\u00f5uannet.Viimane uuendus: 2026<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Was bedeutet Neuroplastizit\u00e4t bei Parkinson wirklich? Einleitung Der Begriff Neuroplastizit\u00e4t wird bei Parkinson h\u00e4ufig verwendet. Gemeint ist die F\u00e4higkeit des Gehirns, sich anzupassen und neue Verbindungen zu bilden. Viele Betroffene fragen sich, ob Lernen trotz Parkinson noch m\u00f6glich ist. Die Antwort lautet: Ja \u2013 Neuroplastizit\u00e4t ist auch bei Parkinson vorhanden, ben\u00f6tigt jedoch gezielte Voraussetzungen. Was [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":66344,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"elementor_header_footer","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7353,7352],"tags":[],"class_list":["post-66338","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog","category-parkinson"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66338","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66338"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66338\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":66688,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66338\/revisions\/66688"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66344"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66338"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66338"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.parkinson-hotline.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66338"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}